Samal ajal, kui enamik endast lugupidavaid trenditeadlikke maastikurattureid jõuluks jalakarvu kasvatama on hakanud ja moodsatel digitaalarvelaudadel hooajal kogutud punkte kokku arvestavad ning kühvliga kotti ajavad olid rattahooaja ühed tähtsamad 30 punkti veel võtmata. Neid punkte ei jagata oktoobri teisel nädalavahetusel toimuval Bike Xdreamil niisama lõpujoont ületades – iga punkt tuleb otseses mõttes ära tuua ja võib olla kulla hinnaga.
Bike Xdream on ka varem aastaid olnud Porter Racingu plaanis ja seda just meelelahutusliku eesmärgiga. Ikka on põnev taas selgusele jõuda, kas oskame kaarti õiget pidi ette võtta ja kas suudame ennast kaardil nii ära kaotada, et koduteed enam ei leia.
2013 aasta Bike Xdream aga kujunes ootamatult äärmuslikuks mitmes mõttes. Võib olla oli küsimus kuuseisus või planeetide asendis, kes teab. Igal juhul on esimese asjana raske põhjendada Porter Racing Hele meeskonna arusaamatut põrumist. 4 tunni jooksul õnnestus neil koguda võimalikust 30-st punktist vaid 2. Fiasko missugune ja verbaalne saun oli ette kuumaks köetud.. Selgus siiski, et Andre ei olnud oma rattaga kokku leppinud viimase võimaliku pooldumise ajas ja kohas. Nii sattuski, et Andre jäi piduliku raamipurunemise kogupaugu saatel Tarmost ja Laurist metsa vahele sobivat haavaoksa otsima, millega katkenud torusid liita ja norus päi stardipaika naasta. Nii siis sel korral.
Teises äärmuses aga ragistasid Porter Racing Tume meeskonna liikmed oma ajukäärusid, ajades hüplevate pupillidega järge kaardil olevate siniste, mustade ja punaste joonte vahel. Endile aru andmata sõitsid kaardilugejad Marti, Konx ja vedur Priit Kuusalu metsades osalejate meeskondade teravamas tipus. Meestel õnnestus veel mitte teadaolevatel põhjustel ennast pressida poodiumi kolmandale kohale. Ilmselgelt oli see üllatus nii meeskonnale endale kui ka kogu harrastusorienteerujate seltskonnale – selge see, alla tuli vanduda meestele, kes panid kaardialused rattale sellel aastal esimest korda.
Palju Õnne Marti, Konx ja Priit!
Koht III, Aeg 3:57:02
Aga mis on meestel endil öelda.
Priit
Bikes Xdream on hea võimalus meestega sügavale suvalisse metsa pugeda – et sealt siis kaardi abil taas välja pageda. Mulle on see üritus esimesest osaluskorrast alates meeldinud. Oma osa on ürituse formaadil, oma osa on enda suhtumisel sellesse üritusse ja osa on ka kaasosalejatel. Üldiselt ma ei planeeri juba aastaid ühegi sõidu kulgu ette. Sel aastal oli nädala teine pool jätnud väga lünkliku toitumise tõttu kehale oma jälje ja ei eeldanudki muud, kui asi ilusti ära sõita. Muidugi kohale jõudes ja stardikoridori sisenedes selgus, et stardipositsioon oli põhjusel või teisel teises reas. Seljataha jäi sadu inimesi. Sel hektel sündis plaan. Õigemini 2 plaani. Esimene oli, et tuleb võtta 28 punkti. Ja teise plaani jätsin esialgu enda teada. Mõtlesin – tulgu mis tuleb, esimesed paar tundi paneme glamuurselt, põletame täis leegiga ja väntan ennast sodiks. Siis vaatab, mis edasi saab.
Stardist panime minema hooga, mis tingis õige pea väike regrupeerimise pausi, et meeskond kokku võtta. Edasi sujus. Kaardilugejad olid nobedad juhendama, palju mõtteaega ei vajanud, mis seadis jalgadele suurema koormuse. Veel oli tegelt 2 plaani, kuivade sokkide koju tulla (sohu ei luband keerata) ja olla maksimaalselt sadulas. Ma ei tea miks need orienteerujad oma ratastest nii kergekäelilselt loobuvad ja isegi täiesti ilusa kanarbikuse metsaaluse sõitmiskõlbmatuks tunnistavad. Mitmel korral jäi mulje, et toimub miski jooksupäev. Pärast kahetunnist sõitu hakkasid jalad tundma andma ja pugesin korra ka tuulde, et keresse keerata muna/kanaliha võileib. Õige pea läks sama teed ka teine võileib, mis aitasid energiataset hoida. Viimasel tunnil pakkusin liidripositsiooni tihedamini ka Konxule. Minu vähesõitnud jalad olid küllalt vändand. Finišis oli ajalimiidis ja kõik tundus nagu hästi. Siis teatas Marti, et saime 24 punkti. Käskisin tal minna ja see asi korda ajada, kindlasti on mingi eksitus, kuidas nii vähe. Aga nii see jäi – eelmise aasta 27 asemel kogusime 3 punkti vähem. A noh, päev oli ilus, mis siin ikka mossitada eks. Ütleme siis nii, et leebelt võttes olime üllatunud kui selgus, et oli sõitnud 3. koha vääriliselt. Super eks! Järgmisel aastal siis stardime esimeselt joonelt.. Aga kas see ikka nii mõnus on.. tahaks ju lihtsalt sõita ja nautida päeva. Eks näis.
Marti
Viimased kaks nädalat ennem Bike XDreami möödusid üsna vahelduva trenni tähe all. Esimesest nädalast kulus suur osa H100st taastumiseks ja teisel nädalal jõudsin rattaga välja ainult kaks korda. Minu õnneks leidsin nädalavahetusel ennem võistlust aega teha üks 4h ots ja see arvatavsti päästis ka päeva.
Võistluspäev ise aga juba algas positiivse emotsiooniga. Ilm oli suurepärane ja sügisene loodus igati ilus pikema sõidu jaoks. Peale kohale jõudmist saime üsna pea teada, et startida saame üsna rivi eest otsast – nr 12. Ettevalmistuse käigus jagasime ära rollid. Mina ja Konx saime ülesandeks kaarti lugeda ja tugev Priit sai ülesandeks tempot teha.
Starti mineks läks ladusalt ja esimeseks ülesandeks saime planeerida endale raja. Mõeldes eelmise aasta tulemusele võtsime endale väga optimistliku sihi tuua ära 28 punkti. Etterutates võib siin kohal öelda, et selle aasta kaart ei olnud sama tasemega mis eelmine kord ja isegi võitjal ei õnnestunud nii palju punkte ära tuua.
Nüüd aga sõidust endast. Peale stardipauku pani meie tempomees Priit kohe suure hooga ajama. Temast omajagu maha jäi Konx ja mina olin juba üsna kaugel. Õnneks taipas Priit kuskil maal jala sirgu lasta ja tiimi järgi oodata. Edasi liikusime üsna ratturitele kohaselt – metsa kondama väga ei läinud ja selle asemel valisime teid kus kiirelt sõita saab. Esimesed 2 tundi kulusid üsna ladusalt ja mõnusa enesetundega. Edasi aga jõudsime pehmemale rajale ja hakkas minema raskeks. Meie õnneks toimis paarisorienteerumine suurepäraselt ja suutsime Konxuga mõlemad pidevalt kaardis püsida. Viimase tunni saabudes hakkasime tegema kalkulatsioone õigeks ajaks tagasi jõudmiseks ja saime üsna kiirelt selgeks, et peame nii mõnegi punkti veel võtmata jätma. Nii me finishisse jõudsime 3h ja 57min peale starti ja mahalugemise tulemusena saime 24 punkti.
Esialgse enesetunde ja punktiarvu järgi eeldasime, et väga head tulemust loota ei ole. Punkte oli ju siiski oma jagu vähem kui aasta varem. Plaanis kiire riietevahetus, supp ja kojusõit. Supilt tagasi tulles jõudis aga meieni infot selle kohta, et meil võib olla asja autasutamisele ja tulemusi kontrollides selgus väga rõõmustav tõsiasi. Meie tulemuseks oli meeste 3. koht (üldarvestuse 5. koht). Edasi tuli väheke sebimist, et me jälle enam-vähem ühtsed välja näeks ja siis ootasime juba autasustamist. Pjedestaal, käepigistused, shampus ja auhind. Tagasi sõitsime juba väga hea tujuga ja sellest sai alguse ka üks õhtuse tähistamise seiklus. Viimasest aga juba mõni teine kord.