Hamburg peopesal- 29. Haspa Hamburg Marathon 2014 ehk minu elu 4. maraton 100-st

Kärt:
Armastan Hamburgi. Kõik sai alguse sellest, kui mu ekskolleeg ja sõbranna kolis aastate eest Hamburgi Eesti turismielu edendama. Sõbrad ei jätnud muidugi juhust kasutamata ja esimesel paaril aastal nautisime kogu glamuuri- öine Reeperbahn, Fischmarkt ehk kuulus kalaturg, paadisõidud jne. Möödusid aastad ning minust sai vahepeal tõsine rahvasportlane. Hea tuttav Hamburgi eestlane tegi möödunud sügisel ettepaneku tulla jooksma Hamburgi maratoni. Mõeldud-tehtud, pool aastat enne maratoni regasin ära, turismimessil soetasin naabrite Air Balticu piletid ja olin oma esimeseks tõeliseks suureks välismaratoniks valmis (Riia kui minu teine kodu ei lähe arvesse).

“Sinu jaoks neeger on see karneval” (Kreisiraadio)
Mulle meeldib joosta asfaldil, rahvamöllus ja tunne peab olema nagu laulupeol või karnevalil:) Kõik see oli Hamburgis ootamas, lisaks joosti maratoni vaid ühel pikal ringil, mis hõlmas kõiki vaatamisväärsusi- Start&Finiš Hamburgi teletorni ja messikeskuse juurest, Altona ja St.Pauli linnaosa, sadam, Fischmarkt, kuulsad kanalid, Reeperbahn, vanalinn, tunnelid, Alsteri järv ja uhked villad.
Peaaegu nagu Oktoberfest
Võistluskeskus asus Hamburgi “Messen Halle” hoonetes ning sealsamas oli ka start ja finiš ehk peale starti keerati kõik pahupidi ja finiš oli sama “kanga” all vastupidises suunas. Nagu suurtele maratonidele kombeks toimus vaid maratonijooks ja maratoniteade, mis oli sakslaste hulgas ääretult populaarne. Lisaks ratastoolide võistlus, mis peeti enne maratoni. Stardimaterjale jagati reedel ja laupäeval ning kohapeal toimus ka hiigelmõõtmetes maratoni EXPO. Kiibinduses on sakslased meist kõvasti maha jäänud ja maratonieelsel õhtul pidi harutama tossupaelu, et see plastmassist  jublakas sinna vahele toppida. Selle eest voolas aga ojadena suursponsor Krombacher alkoholivaba õlu. Ma ei joo õlut peaaegu üldse, aga kohalikud sakslased soovitasid mulle magusat valget õlut ja see oli päris hea.
Ligi 20 000 maratonijooksjat, sealhulgas 13 eestlast (meie parimana Kaupo Sasmin 26., ajaga 2:28.26.)
Kaua ja kaunilt reklaamitud 2014 aasta maratoninägu Haile Gebreselassie Etioopiast ei tulnudki kohale, kuid hoolimata sellest tegid teised etiooplased ja keenialased auhinnalaual puhta töö. Ei tea kas asi oli vanuses (Haile on sama vana kui mina tegelt) või milleski muus, aga teda polnud. Meie Kaupo Sasmin läks püüdma EM-i normatiivi 2:20, aga kahjuks jäi see kaugele.
Võistluspäeva hommikul oli meeletult külm, aga rahvast murdu raja ääres ergutamas. Midagi sellist ei ole ma varem näinud-pealtvaatajaid igas vanuses mitmekümnest riigist, bändid-DJ’d-isetegevuslikud kultuurikollektiivid, saksa täpsusega töötavad joogipunktid. Kõik väikesed lapsed olid oma käed sirutanud käteplaksuks välja, telklaagrid, potid-pannid-trummipulgad…Ainus mis jäi puudu, oli hea enesetunne. Tihedad tualetipeatused, oksendamine ja krambid tegid oma töö, aga kõik see ei vähenda seda mõnusat emotsiooni. Viimased 12-15 km oli piin mis piin seekord, aga pealtvaatajate laufen-laufen & schneller-schneller aitas lõpuni joosta. Finišis ootas meeletu rahvahulk, õlu, soojad riided ja peale pisikest ootamist ka jalamassaaž. Fantstiline publik ja superluks korraldus.  Ajaloo huvides ka minu lõpuaeg 4:37, mis on 22 minutit halvem isiklikust rekordist.

Lõpetuseks.
Sinilind jäi seekord veel püüdmata, aga järjekorras 5. juubelimaraton ootab mind sügisel Tallinnas. Tänan oma Hamburgi eestlastest ja nende sakslastest sõpru, kelle külalislahkus oli südantsoojendav. Ning loomulikult suured tänud oma perekonnale ja sõpradele. Ning eriline tänu kahele treenerile kelle jooksu-, jõu- ja joogatrennides olen ma õppinud kannatama ja pingutama ning kes on mind innustanud-ergutanud-motiveerinud. Suured tänud Kristi Krull ja Toomas Tarm!! Ma ei ole veel oma viimast sõna öelnud. Maratonijooks oli suurepärane ettevalmistus Saku kolmapäevaku ja SAKU 100 jaoks:D