Heategevusliku maratoniga Pääsküla rappa

Kuldse sügise järjejutud jätkuvad.

Head teha saab ka joostes

Ivar Tupp, Haanja 100 MTB ja paljude teiste “hullude” ürituste korraldaja oli otsustanud täita novembrikuu veel ühe maratoniga. 23. novembril joosti ajaloo esimene Pääsküla raba maraton.
Jooksu eripäraks oli heategevus ning kogu raha, mis vältimatutest kuludest üle jääb, annetatakse Toomas Tarmi juhitavale Eesti maratonitiimile. Heategevuslikule jooksule panid õla alla mitmed firmad ja eraisikud ning esialgsete arvutuste kohaselt korjati ca. 1000€ meie noorte maratonitippude toetuseks. Rabajooksu kohta saab lugeda www.marathon100.com ja http://blogger-holden.blogspot.com lehelt.

Kärt

Aeg 4:26:13, koht 45.

Ma ei tea kuidas see juhtus, aga mul ei olnud üldse plaanis joosta oma debüütaastal veel üks maraton. Aga Ivar promos seda ekspromt raba maratoni sellise hasardiga FB-s, et ma lihtsalt panin ennast kirja ja maksin kohe ära ka, et poleks mingit ümbermõtlemist. Ilm oli jätkuvalt sügisene ning see jooks erines kõikidest teistest- plaan nägi ette joosta 10 ringi x 4,2 km. Ma olen varem treeningul sisehallis jooksnud 50 ringi x 200m ja see oli piisavalt hull, aga joosta maratoni niimoodi..RINGTEEL, kus iga hetk võib rajale tormata Muhu rahvariietes neiu..Sellises formaadis jooks oli vaimse tervise kontroll.

Erinevalt esimesest kahest maratonist suutsin öösel normaalselt magada, mingit närvi ei olnud, raske treeningperiood käimas ja ka treener Toomas Tarm ning klubikaaslane Paavo soovitasid võtta rahulikult.

Kärt rohelise kaardiga suure mehe kõrval 🙂

Maratoni hommik oli ilus, mõni kraad sooja ning stardipaigas toimetasid sõbralikud inimesed. Ivari selgel häälel öeldud “tervist” juhatas sisse mõnusa päeva. Kerge soojendusjooks, võimlemine ning sundimatud vestlused teiste maratonijooksjatega. Väga imelik tunne oli, ei mingit ärevust ega midagi. Stardis olid teiste hulgas 112-nda maratoni mees Meelis Atonen ning Rein Pärn (M70-74, kokku 212 maratoni) ja Leili Teeväli (N65-69, hetkel 22 maratoni aastal 2013).
Alustasin rahulikult ja plaan oli joosta lõdvalt 10 km tunnis. Esimesed kolm-neli ringi kulgesid väga kenasti- Ühtlane rütm, kiireim kilomeetri aeg tuli 14-ndal, puhveti peatused. Paar ringi jooksin ka väikeses pundis, aga nende tempo oli natukene aeglane, nelja tunni punt Atoneni juhtimisel oli juba läinud ja nii ma seal üksinda kulgesin. Aga eelistasin pigem üksinda joosta omas tempos, kui jahtida mingit aega. 5-7 ring olid puhtad tööringid, mil vaim ei tohtinud murduda. 8-9 ring oli juba raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Eelistan raudselt asfalti kruusale, mättale ja muule pehmele pinnasele ja need samad mättad, juurikad, loigud, kivid hakkasid juba närvidele käima. Aga ma jõudsin 10-nda ringi ära oodata ja see tunne oli hea. Kolmas kord, tehtud!!!

Kolm maratoni aastas on täpselt ühe võrra rohkem kui Jussil ja Paavol sel aastal, aga tõeliselt rahule saab jääda vaid siis, kui suudaks joosta alla nelja tunni..

Tänan oma toetajaid: Retro FM (laupäeval oli parasjagu “Ruja” erisaade ja nii kuulasin maratoni ajal igasugu nuttu ja hala: teisel pool vett, siis kui mind enam pole, Eesti muld ja Eesti süda, minu Eestimaa..Aga ka maratonijooksjate ühte lemmiklugu ACDC Thunderstrucki). Sain aru, et ilma muusikata ei taha enam maratone joosta. Muusika peab olema ja Endomondo peab kilomeetri aegu raporteerima. Suur aitäh treener Toomas Tarm, sest ilma konkreetse plaani ja trennita ma ei unistaks 100 maratoni läbimisest lähema 25 aasta jooksul.

Ja loomulikult suur tänu kaasvõistlejatele ning peakorraldaja Ivarile. Sundimatu ja sõbralik õhkkond ning üksteise toetamine. Pärast finišit ootas meid soojendusega riietevahetamise telk:). Ma ei ole varem kordagi võistlenud mitte ühelgi Haanja üritusel, aga ka seal Pääsküla rabas tundsin seda “miskit”, mis hinge puudutas. Haanjas näeme!

Kärdi isiklik maratoni rekord 4:15:21 (joostud Tartu Linnamaratonil 05.10.13)