Täheühend TTT tekitab Porter Racingu liikmete seas enamalt jaolt nõutust. Helgemad pead on selle sisule siiski jälile saanud ja on õppinud – TTT tähendab valu. Aga oleme valuga harjunud ja uudishimu kisub vähemalt korra tundma õppima ka midagi muud peale MTB, MTBO, XC jne. Hea võimalus TTT sisule jälile saada avanes Juuli alul Jüris toimunud Filter Temposõidu Karikasarja 4. etapil. Napp 5 tundi enne üritust valmis otsus osaleda ja saadi kokku 4 meest. Mingist ettevalmistumisest juttu ei tehtud. Pigem veeretati juttu suunal, võtame TTT mõistlikult ette ja ärme üle rapsi. Algus oligi ilus. Jüris oli püsti pandud suurepärane laager telkide, batuutide ja kõige muuga. Vastupidiselt MTB üritustele võis täheldada mõningast moevoolu erinevust. Tundus, et T tähtedest ühend tähendas kindlasti humanoidsete elementide kaasamise vajadust ime kiivrite, lendavate taldrikute sarnaste jooksude ja kehasse liibuva ninni nänni näol.
Aga olgu, mis sest kõigest. Sõidu juurde. Enne starti kästi ronida kuskile auto kasti, kohe tulid meelde vanad head metsa istutamised kooli ajal, kuid midagi nii lõbusat siin vist oodata polnud. Noh, vähemalt on esimesed meetrid allamäge. Kahjuks ei lugenud keegi näppudega sekundeid maha nagu seda tehakse telekas selliste sõitude eel. Kell käis ja sõit algas. Varasema TT ja TTT kogemusega Ermo, Lauri, Tarmo laskusid estakaadilt koos Priiduga, kes kogu päeva kõige karvasemate jalgadega enne starti juba imelikke pilke kogus ja nüüd kohe pidi teada saam, mis asi see TTT tegelikult on. Peale tulemusi juba edasi juba asjaosaliste sõnadega.
Porter Racing TTT – 22km/32.04.71 – keskmine kiirus 41,66 km/h.
Kaotus võitjale 3.55.10 – võitja keskmine kiirus 47.46 km/h
Priit
Heakene küll, see TTT oli ju esimesed 2 km päris talutav. Aga suht kiiresti sai selgeks, et isegi rongi lõpus ei ole siin lihtne. Minu treenimata ja pea 2 kuud võistlemata füüsis ei olnud kohe kindlasti valmis selliseks võimsusvajaduseks, mida nõudis eessõita sabast kinni hoidmine ja vedamine. See oli ikka talumatu piin küll. No ja vähe sellest, kuskil poole peal karjääride vahel vaatasin mingis meeleheite seisundis üle õla ja asi läks eriti hulluks. No ma saan aru, et stardialas olid vägevad atraktsioonid ja humanoidid aga nüüd olime mingis neetud Jurassic Parkis ja meid jälitas härra T-Rex isiklikult. Mida põrgut ma küsisin endalt. Lisaks olin muidugi rongis viimane.. Rohkem ma taha ei vaadanud vajutasin kõvemini pedaale. Kuskil enne Jürit olime Hr. Rexi maha raputanud, tõenäoliselt pani ta kurvist välja. Tundus siuke halva manööverdamisvõimega tüüp olevat.. Lõpp käes, kergendusohe – mul pole iial siukest valu peal olnud kui sellel TTT-l. Nüüd tean mis see TTT tähendab Totaalselt Talumatu Tempo. Õnneks teised selliseid painajaid vist ei näinud..
Tarmo
13 km oli mõnus, 9 viimast km valus. Viimasel km-l sain kätte suure vaevaga ärateenitud krambid mõlemasse säärelihasesse. See juhtub kui ei treeni ja võistled umbes 5 x aastas. Tuletame meelde aastat 2009 mil sõitsime kolmekesi Ermo ja Lassega Kohilas meeskonnasõitu 20 km keskmisega 44.35 km/h. On ikka klassivahe küll võrreldes praegusega.:)
Fotod: Sander Maasing/Rattaprofid ja Erakogu
