Tuleb tagantjärele tõdeda, et ideaalne talveilm Rahvusvahelise Lumepäeva raames oli üks väheseid sähvatusi käesoleva hooaja talve kestel. Kui siis tundus grillimine õues suhteliselt kohatu, siis vaevalt kuu aega hiljem polnud sealjuures imestada midagi. Tungis ju kevad meie kandi metsadesse, maadele ja vesistutele ning viis viimasegi lootuse lumel libisemist nautida. Kellele ebameeldiv, kellele mitte. Igas halvas on kübeke head ja ka vastupidi.

Iagaljuhul on ülivarajane kevad võimaldanud ratturitel keldrist pukkide otsast ja spinningusaalidest teedele kolida. Veebruari kohta küll ulmeliselt tunduv kogemus – maanteratastega Eestis kuival asfaldil plusskraadide käes vuramine on meeltmööda paljudele. Paljud on kogunud mõne viimase nädalaga rattaseljas rohkem kilomeetreid, kui varasematel aastatel märsti lõpuks ja märtsikuise naistepäeva nädalavahetuseks pakutud superilm tõid teedele muljetavaldava arvu rattasõpru.

Klubi meessugu kergitab nüüd kiivreid ja soovib tagantjärele elektrooniliselt head naistepäeva klubi naisratturitele jt. tublidele Saku rattanaistele. Vaadates manuses olevat fotot tuleb tõdeda, et ei juhtu just tihti.. õigemini seda juhtub väga harva kui,… oot-oot – pigem ei olegi seda varem juhtunudki, et nädalavahetuse maantesõiduks saavad mehed sellisele üksmeelele nagu sel korral naised. Üheksakesi suundusid nad maanteele ühistreeningule. Kahtlemata leidis lisaks spordile aset ka muljetavaldav verbaalne tegevus. Igatahse – kadestamisväärne võime organiseeruda. Meestel on saavutus, kui kolm nägu korraga samas suunas samal ajal stardib.. Jääme ootama paremat planeerimist ka meestelt.

Seniks aga kena kevadet!