Käesoleva artikli autor on naine, kes on spordist alati lugu pidanud ja 80-ndatel täitnud isegi NSVL noortejärke 600 ja 800 meetri jooksus ning tegelenud muuhulgas tsirkusega. Aga see selleks, öeldakse, et 40-ndate lähenedes algab uus elu. Mais sai soetatud esimene MTB ratas ja surutud jalad vägisi klambrisse. Esimesed ristsed saadi ohtlikul Kakumäe rajal ja Kroodi kolmapäevakul sai tehtud kivi peale 360 kraadine”laskumine”. Aga näpp oli antud ja Tartu rattarallil võeti terve käsi.
“Päris” rattahooaeg oli tegelikult juba möödas, kuid ca. kuu peale Tartu rattarallit ilmus FB-s Jõelähtme Singli üleskutse osaleda Kodasoo-Ruu II-l rattasõidul.
Suvisest Jõelähtme Singli poolt korraldatud Kodasoo kolmapäevakust olid meeles helged mälestused põnevast rajast, kus ei olnud mitte ülearu jube nagu nt. Kroodi rajal.
Vähetähtis ei olnud ka fakt, et selle sõiduga toetatakse kohalikku külaseltsi Ruu metsa säilimise eest. 1/3 osavõtumaksudest läks kohtukulude katteks. Olles vahetult enne viibinud Hispaanias ja tehes ka mõne rattatrenni Denias tekkis meeletu igatsus pori, sopa ja vihma järele. Nädal enne võistlust sadas maha lumi, mis sulas vahetult enne võistlust muutes raja mõnusalt sopaseks ja pehmeks.
Porter Racingut esindasid seekord Andrus Konga ja Kärt Radik. 33 km võistlusdistantsi stardis olid sellised ässad nagu Sigvard Kukk ja Gert Jõeäär ning paljud tuttavad näod kolmapäevakutelt.
Rada oli ääretult tehniline, pehme ja sopane. kuid sügisene mets oli ilus ning teisel ringil tuli ka päike välja. Sõideti kaks ringi, kus oli piisavalt laskumisi ja tõuse, kitsaid purdeid, ilusat metsarada ja natuke sopast kruusateed. Võistluse lõpetas 49 meest, 6 naist ning sõidu katkestas või ei ilmunud starti 12 inimest. Lisaks võistlusdistantsile olid kavas ka matka- ja lastesõit. Andrus saavutas meeste hulgas 19-nda ning Kärt naiste hulgas 6-nda koha. Õhkkond oli mõnusalt sõbralik ja tuju oli hea, jääme ootama suviseid kolmapäevaku sõite!
Siia lõppu tsiteerime veel www.singel.ee lehte:
“Loodetavasti saame ka 2013 aastal Ruu metsades sõita!”
Fotod: Janne Jõgi