Maratonile puhtalt lehelt

Jätkame lugu Porter Racingu kõige valgemate sokkidega (käsitsi pestud, tärgeldatud, klrooritatud jne.) ja alati sõidu lõpus kõige täpilisema näoga mehe (alati tuules tirri) sõnade läbi. Raul on tublisti valmistunud nii vaimselt kui ka füüsiliselt läbi tegema suurt katsumust, mille eest antav märk peaks olema igal Õigel Eesti Mehel kord rinnas. Või nii vähemalt räägitakse. Kuidas Raul on siiani enda toimetusi sättinud ja mis mõtted on teda kogu ettevalmistusperdioodi jooksul väisanud loeme altpoolt.

Õudusunenägu

 

27. Detsember – 2012 – Meeleheide

Viimased nädalad on möödunud tohutu pinge all, kõik see koorem rõhub – Tartu Maraton, pöidlahoidjad, uus suusastiil, kannustajad, toetajad, pidamise määrimine jne jne. Tohutult on kerkinud ülesse küsimusi – kuidas ikkagi treenida, kas kasutada paarislibisemist koos vahelduvtõukega või vastupidi, mis saab kui suusk ei pea, kas süüa hommikul kaerahelbepudru kõrvale vorstileib või juustusai jne. Täna hommikul ärgates langes kogu see koorem õlgadelt, pinge kadus nagu vool Eesti Energia kaablitest – sadas vihma, lumi sulab silmnähtavalt ning kõige lõpuks oli Delfis näha uudist, et nõid Nastja lubab järgmiseks aastaks maavärinat. Kõik märgid näitavad, et Tartu Maraton 2013 jääb ära.
Tunduvalt rahunenuna tegin mõnusa sõidu, 1 tund ja 56 minutit, rattaga. Rockster 2,10 pidas väga hästi, ei mingeid probleeme.

 

 

11. Jaanuar 2013 – Olen ma alles ilus ja uhke

Rauli minapilt

Lükkasin siis eile Harkus ja Nõmmel oma krobelise tehnikaga, aga meeletu tahtejõu ning toore jõu abil vähe suuska. Kõik oli kena, möödusin pisikestest trennipoistest, paarist matkamist nautivast pensionärist, igatahes tundsin ennast tugeva ning kiirena. Ja siis, mingi naisterahvas, liugles, ilma rabistamiseta ja ähkimiseta, nagu muuseas mööda. Viskas veel pilgu minu poole ja kui ma ei eksi, võbeles ta suunurgas midagi naeruvirve sarnast… Nats nagu piinlik oli, seda enam, et natuke aega tagasi tundsin ennast tugeva ja kiirena. Klubi jakk ka veel seljas, milline häbi Porteri vanadele klassikahuntidele, tundsin ennast lausa reeturina! Tiksusin siis edasi, luristasin vesist nina, nutt kurgus, pisarad silmanurgas ja siis äkitselt avastasin, et tegelikult on probleemil lihtne lahendus. Olen nõus mõned eurod isegi välja käima, et hankida endale kas CC Rota Mobilis või Velo Clubbers jakk või pluus. Kes ei tea, siis need on 2 maanteerattureid ühendavat amatöörklubi, raseeritud säärtega vennad, siledad poisid, valged sokid jalas. Nende peale küll keegi halvasti ei vaata, kui nad kuskil lumes ukerdavad ja suuskadel hakkama ei saa. Tagumise pundi mehed, iseloomult matkajad. Seega, igasugune abi teretulnud. 🙂

P.S. Arvestades seda, et olen igatahes suuskadel kiirem, kui eespool nimetatud klubide sellid, siis, et kui on reklaamisoovi või nii, võin selle jakiga Tartu Maratonil ka sõita, muidugi tuleb minu kontole väike ülekanne teha + jooksvate kulude katmine (kütus, majutus jne).

 

11. Jaanuar 2013 – Raul suusatajate päevituse saladust otsimas

Kõrbesuusatamine on tulevik..

Juba sügisel oli selge, et esinemist elu esimesel Tartu maratonil ei saa votta uisapaisa. Lisaks treeningule, oigele toitumisele, onnestunud maarimisele on lisaks veel kymneid ja kymneid pisiasju mida ei saa tahelepanuta jatta. Kindlasti olulisemaks on punaste vereliblede olemasolu, hapnikutarbimisvoime jne. Ei hakka siis pikalt arutlema, eks asjatundjad teavad niigi. Ega midagi, lauskmaamehel ju võimalus alati magada alpitelgis või minna laagerdama keskmaestikku. Viimane variant tundus ahvatlevam. Reisikorraldajas asjasid omi asju, mina omi. Kott pakitud, asjad kaasas ja minek. Vahemaandumine Saksamaal ning edasi. Vahemarkusena võiks oelda, et A380 on ikka tosine lennumasin, valjastpoolt siis, seest nagu lennuk ikka ja Cathay pikamaalennu teenindus on Lufthansa omast peajagu yle. Vahemaandumine Singapuris tekitas korra kahtluse, et kuhu minek, aga kuna Himaalaja maestik polnud ju vaga kaugel, ma veel eriti ei muretsenud. Veetsime seal mõnusa õhtu-oo, sai konsumeeritud moned portsud nuudleid ja kohalikku dopingujooki ning jargmine paev edasi. Peale kahetunnist lendu selgus, et midagi on väga valesti, paike looskas (+32 kraadi), taimestik ei ole iseloomulik maestikupiirkonnale jne. Lisaks sattusin sadade ja sadade silmapaaride jollitamisobjektiks, kuna klassikasuuski, kui sellist imeasja, polnud siinkandis varem nahtud. Igatahes, kui esitati rumalaid kysimusi viisa kohta, oli selge, et midagi oli lainud vaga kovasti pange. Uurides selgus, et silt lennujaamal naitas, et olen Kambodzas… Ega midagi, tuleb leppida paratamatusega, suusad on tanaseks müüdud (kohalik kylavanem ostis ara, seletasin, et need on imevigurid Euroopast, millega saab vihma noiduda, sain 300 usd) ja votan vabalt. Mis maratonist saab, hetkel ei tea, sportimist meenutavad ainult jalutuskaigud kultuuritemplite vahel ja ujumisliigutused basseinis, sest muud liikumised teeb valge paks mees ju tuk-tuk iga… Kyll olen tahelepanu pooranud muule ettevalmistusele – korralik toitumine (vaga maitsev ja varske sook) ning erinevad dopingujoogid (mitte paris sellised nagu Lance manustas, ikka lubatud piirides) ning jalamassaaz (loodetavasti kestab moju veebruari keskpaigani).

5. Veebruar 2013 – Rõhuasetus tõstetakse füüsiselt mõttetööle

Selline uudis siis ilmus, tundub, et valisin väga vale aasta esmakordseks tutvumiseks Tartu Maratoniga. Ootan kohe huviga, kas stardinumber hakkab 5 või 6-ga. Tänase seisuga on 42. Tartu maratonil kahe distantsi peale kirjas 8300 spordihuvilist, mis tähendab, et 42. Tartu maraton on purustanud viimase 25 aasta registreerimisrekordi. 63 km pikkusel võistlusdistantsil on kirjas 6432 suusatajat, 31 km distantsile plaanib minna 1868 inimest. Kokku on lühemale distantsile võimalik registreerida veel 132 suusatajal.  Esmakordseid osalejaid on kokku 1772, mis moodustab osalejate koguarvust muljetavaldava 21%. Välismaalaste hulgas on esmakordseid tulijaid kokku 715.

14. Veebruar 2013 – Süüa kisselli, sõita võidu või võtta priipääse bussiga Finišisse..

Number 5825 ja viimane stardigrupp. Mnjah….

Suusatamine pakub elamusi

Viimastel aastatel, kui olen seisnud Tartu Rattamaratoni stardis, olen vaadanud seda tagumist otsa, kes seal staadionikeeru taga ja olen tundnud uhkust stardigrupist 200-300. Ega siis midagi, tutvun siis nüüd ise selle staadioni tagumise otsaga. Tundub, et 14-kordse rattamaratoni ja 9-kordse rattaralli veterani saavutused ei loe lumel midagi. Olen pisut pettunud, mingi austus võiks ju ikka olla.

Ja siit väike ennustusvõistlus. Kes teeb täpseima pakkumise, saab 12 punkti ja on ennustusvõistluse võita! Ja küsimus – mitme minuti/sekundi pärast peale stardipauku jõuab Raul Kaldre stardikanga alla? Kui eesmärkidest veel, siis võiks ju esimese poole hulka jõuda, hetkel stardiprotokolli 6558 pikale maale minejat, seega koht alla 3000 oleks ehk saavutatav?

Mis siis veel mõttes enne tähtsat starti?

Kui midagi ekstreemset ei juhtu (kepi või klambri purunemine, tagumise reielihase rebend, kõhuviirus reede öösel vms), siis katkestamist ei tule. „Vana turda mees“ ja Mererajooni Spordikooli kasvandik ei lähe ju ometi katkestama! Jah mu noored sõbrad, kel sünniaasta 1985 või hilisem, olid kunagi vahvate nimedega spordikoolid ja –ühingud. Turda – see on rahvapäraselt – Tööjõureservid. Veel võin nimetada mõningaid – Spartak, Lokomotiiv, Armee Spordiklubi jne. Krt, jälle märk keskeakriisist, heietamine ja noorpõlve mälestuste jutustamine…

Esmakordselt Tartu Maratoni ajaloos jääb toimumata naabrimeeste vaheline mõõduvõtt. Midagi pole teha, üks naabrimees, 100 korda juba suusamaratonil käinud, kannab numbrit 578 ja lihtsalt sõidab eest äta, teine naabrimees minuga samas kandis, 6104, aga temast pole konkurenti. Sorry, Kaido, ei midagi isiklikku ja kaugel sellest, et noriks tüli Eesti ohvitseri ja Afganistani veteraniga! Ma lihtsalt olen näinud neid tünnilaudu millega Sa sõidad ja ega see sportlik vorm Sul ka nüüd viimasel ajal teab mis terav ole.

Ometi kord on käes võistlus, kus loodan kulud kuhjaga tasa teha. Rattarallidel ja -maratonidel olen alati peale maksnud, kuna ikka on see võistlusmoment sisse tulnud, st on vaja kiiresti sõita ning TP-s pakutav on minust sinna jäänud, ok midagi joodavat ikka saab haaratud ja lõpus supp söödud, aga see ka kõik. Nüüd kavatsen ikka igas TP-s korralikult toituda ja ikka seda kõige kallimat kraami (mis see kõige kallima kilohinnaga on, rosinad ja mustikasupp, jõujook?), ehk saab seekord plusspoolele.

Kui jooks, kepikõnd, trepid Mustamäel, rattakilomeetrid jms maha arvata, siis hetkel jalas 602 suusakilomeetrit, sellest 391 uisku ja 211 klassikat, sellest 0 km võistlustel, 0 m sprinte-kiirendusi, 0 m lõike jms, lihtsalt suusatamine. Ehk piisab. Ja kui veel seda 3-nädalast puhkust poleks olnud, küll siis paneks….

 

Raul Kaldre blogist väljavõtted refereerinud Priit