Toomas Tarmi punt
Novembri keskpaigas on üllatusena õunad veel puudel ja rohi roheline. Osa juba varem diagnoosi saanud rattaklubi liikmed tegelevad aktiivselt jooksutrenniga. Lausa nii tõsiselt, et tunnustatud kergejõustiku treener ja Eesti kõige aegade neljas maratoonar Toomas Tarm (2.17) oli nõus kord nädalas juhendama punti varases keskeas amatööre. Kindel see, et osa meist jookseb vaid esimese lumeni, ülejäänud segavad hiljem jooksu suusatamisega ning jooksuhullud ja kevadisteks maratonideks valmistujad kolivad külma saabudes osaliselt halli.
Naljategemisest on asi kaugel, sest treeningud meenutavad helget lapsepõlve ning tuleb uuesti meelde tuletada, mis asi on…fartlek, pikad sammhüpped, trepihüpped, mäkkejooksud jne.
Treeningud on nii tõsised, et jooksu pealt tekkis ühes trennis mõte, et meid ootab kas Olümpia või haigla..kuid igal juhul on tegu korraliku üldfüüsilise ettevalmistuse osaga.
Toome välja ka need patustanud porterlased, kes häbi tundmata osalevad igal nädalal Toomas Tarmi jooksutrennis: Tarmo, Juss, Harry, Kristiina, Paavo, Merle, Anneliise, Sirli ja Kärt. Porterlastele pakuvad jooksutrennis mõnusat seltsi ca 8-10 jooksusõpra üle Saku.
Kogunemine igal kolmapäeval kell 18.00 Saku Suusamaja juures. Jookse ligi!
MARATON
If you want to run, run a mile. If you want to experience a different life, run a marathon.
Emil Zatopek
Kolm porterlast on ühel meelel 1952 a. Helsingi kolmekordse olümpiavõitja kuulsa Tšehhi pikamaajooksja Emil Zatopekiga kuigi olümpiale meist ei jõua enam keegi ja kas peakski..
Ääretult raske ja pea võimatu on kirjeldada maratonijooksu olemust ja iga jooksja emotsioone. Kahe tunni meeste jaoks ei ole maraton mingi linnaekskursioon, ilmselt nad ei fikseeri enda jaoks terve jooksu ajal mingeid objekte. Nelja tunni jooksjate jaoks on maraton moodsa aja citybreak, kus saab nautida ka linnavaateid ja publiku kaasaelamist. Number 4 on see maagiline number, alla mille soovib joosta vähegi tõsisem jooksusõber. Maratonis on olemas see “miski” ja mingi ebamaine tunne, mis kannustab jooksma 4 tundi järjest, kuid seda magusam on finiš ja teadmine, et ma tegin seda jälle!
2013 hooajal kogunes porterlaste saagiks 6 maratoni ja rida poolmaratone nii meil kui ka mujal.
Erakordselt uhke esindusega mindi kevadel Riia maratonile kus pandi kotti 2 maratoni ja 3 poolmaratoni, riburada järgnesid Mulgi, Tallinna, Tartu ja Porto maratonid.
2013 numbrites:
Paavo, meie kõige staažikam 9 maratoniga: 2013 Mulgi ja Porto maraton (4.02 ja 4.09), esimene eestlane läbi aegade Porto maratonil!
Juss, 4 maratoni mees: 2013 Riia ja Tallinna maraton (4.31 ja 4.13)
Kärt, 2 maratoni naine: 2013 Riia ja Tartu maraton (4.44 ja 4.15)
2014 aastal on plaanis ühine suurim reis Nice maratonile, mis toimub novembris, seal on võimalik joosta ka maratoniteadet 2x21km. Finišeerimine punasel vaibal Cannes’s.
Kärt
Ära ela oma täitmata unistusi laste peal välja, jookse ise..
Aasta oli 1988, kui ma käisin kergejõustikutrennis ja teatasin treenerile, et soovin kunagi joosta maratoni..Naljast oli asi kaugel, sest ma armastasin jooksmist ning 600 ja 800 meetri jooksus sai täidetud ka NSVL noortejärke. Läks tervelt 25 aastat, kui täitsin oma soovi. Täpselt kaks aastat tagasi 2011 a. alustasin uuesti juba ei-tea-mitmendat-korda tõsise rahvasportlase elu ja ei ole veel murdunud. Aina paremaks läheb, lisaks jooksule veel ka ratas ning selle suve lõpus noppisin ka oma elu esimese Eesti Meistrivõistluste medali hoopis täispikas duatlonis (10 km jooksu + 40 km ratast + 5 km jooksu), hõbemedal N40 klassis kolme naise hulgas. Ei ole vaja noorelt tormata, poodium on hiljem ka avatud:)
Elu esimese maratoni soovisin joosta kevadel ja olin ühe jalaga juba Prahas..Kuid hea klubikaaslane Juss teatas, et lähme hoopis Riiga. Mõeldud-tehtud, põrutasime viiekesi kohale. Kesklinna 4* hotell, õhtul mõnus restoranikülastus, shopping, stardipaigaga tutvumine-igatahes Harry teatas, et jumala mõnus, et ei pea suuski määrima või ratast putitama. Saab niisama hängida, tossud ja valged sokid hotellitoas vaid valmis pandud. Minu ärevus oli nii suur, et ei suutnudki korralikult magama jääda ja nii jooksin oma esimese maratoni kerge viskilaksu all ja vaid tunnikese magades. 8.30 oli stardis sooja +25 ja see keris kuni +33 pügalani. Elu esimene maraton kujunes ebamaiseks pingutuseks ja 4.44 ei pannud lakke hüppama, aga pisik jäi sisse ja see kasvas suuremaks. Riia maraton-tehtud!
Talvel oli plaan osaleda vaid ühel maratonil, kuid juuni alguses otsustasin, et oktoobris-novembris teen ühe veel kas Eestis või mujal. Otsustasin Tartu Linnamaratoni kasuks, mida kiitis ka Paavo ja mille traditsioon taastati aastal 2012. Ajakiri “Jooksja” kiitis Tartu maratoni hingestatud trassi, mis kulgeb läbi kõikide linnaosade, mööda Emajõe kaldaid ja Toomemäge. Ning kirsiks tordil on vaid 1 pikk ring. 5. oktoobri hommik oli karge, aga päike paistis ning +15 oli ideaalne jooksuilm. Eriti kaunis oli “väljasõit” Ihaste teele kus sai nautida sügist selle kõige paremas tähenduses. Jooks kulges stabiilselt kuni 33-nda kilomeetrini, siis läks natuke raskemaks ja 36-ndal hakkasid kilomeetri ajad kukkuma, kuid tänu tugevatele trennidele ja ohtrale soola söömisele jooksu ajal ei tekkinud kordagi krampe. Nautisin jooksu algusest lõpuni ja 4.15 valmistas pigem pettumust, kui rõõmu. Aga hea tunne jäi ja järgmine aasta plaanis 3-4 maratoni: Hamburg, Tallinn, Nice ja ehk pigistab veel kuhugi ühe. Olen enda üle uhke.
Juss
Vaadates tagasi mööduma hakkavale 2013. aastale, tuleb tunnistada, et enim jäävad meelde suvisemad üritused: esimese väljamaise jooksumaratonina läbitud Riia Maraton , porterlaste suvine rattamatk ja sügisene SEB Jooksumaraton. Eks mõni üritus on ikka veel olnud, aga tegelikult neid palju rohkem polnudki. Kokkuvõtvalt on sel aastal sporditegemine pisut unarusse jäänud, aga nagu ikka- luban, et uus aasta tuleb sportlikum! Või siis vähemalt püüan J.
Algaval aastal on tahtmine end suusatades taas liikuma saada ja siis sujuvalt soojale hooajale vastu minna. Mais-juunis soov esimene maraton joosta. Seejärel ettevalmistus sügiseseks kolmikuks- 3 maratoni kuuajaliste vahedega – Tallinn, Tartu ja Nice. Eks aasta pärast ole näha kuda õnnestus.