Ääretult tore, et Raul Rakke maratonil käis – tubli poiss – ja sellest muljetada viitsib. Edasi siis Rauli sõnadega.

Kuna oli Lääne-Virumaale asja, ostsustasin tappa 2 kärbest ühe hoobiga ehk osaleda ka kindlasti ühel mõnusamal samsungestõuniankapp osavõistlusel ning huvitavamal rajal, Rakke Rattamaratonil. 1169 stardinumber Kõrves oli eelmise mehise sõiduga muundunud numbriks 330. Nagu stardigrupis lõõbiti, et ei tohi Pütsepast mööda sõita, et siis oled juba piisvalt ees, vat nii lähedal oli seekord stardigrupp ässadele. Stardipauk ja minema. Rakke rajal vähe algust tuunitud, polnud seda majade vahel keerutamist, kohe laiemale rajale, metsa ja tõusudele. Pole mitu aastat Rakkes käinud ja kergeks üllatuseks oli esimesel kolmandikul olevad pikad kruusalõigud, või olid need ka varem ja lihtsalt ei mäleta? Lasin mõned korrad eest ka läbi, ega enamasti püsisin 3-4 positsioonil, nagu M40 vanuseklassi mehele kohane. Enno Eilole viis pihku Emumäe singlite eest, uus lõik oli lahe! Kuskil Emumäe kandis hakkas küll ees, küll taga, siiberdama singlikas V.Viira, etterutates võib öelda, et jõudsime koos ka lõpuni. Oli tore, kuni ca 20 km enne lõppu, vahetult enne seda kui olime kätte saamas 20-pealist punti, otsustas üks noor Rein Taaramäe Rattaklubi mees mind kurvis külili tõmmata. Tore kadus natukeseks ajaks ära, aga mingite kilomeetrite pärast oli põlvest nirisev veri kinni jäänud ja hingamine ka korda saanud ja edasi. Sain kätte ka ennem käestlibisenud suurema pundi, mis oli enamasti rooskaslilla (või lillakasroosa), kuna seal figureeris ca 5-6 CC Rota Mobilise tallajat. Olin kunagi lugenud nende kodulehelt, et nad harrastavad võistlustel mingit Rota Rongi mängida. Krt, seda teab mis see on või mida tähendab, aga igatahes ma mingites rongimängudes osaleda ei soovinud ja kuna need vedurid-vagunid olid seal suhteliselt lössis näoga, võtsin kõrvalliipritele ja sõitsin mööda. 3 km enne lõppu, uutel tõusujuppidel staadioni ümbruses, oli hr Kramp jälle külas, mõtlesin juba, et kummale poole ma külili vajun (otsustasin vasaku poole kasuks), aga õnneks said tõusud ennam otsa kui kramp lukku keerati ja selleks korraks siis oligi kõik. Koht 165, tuleb jälle kriminaali sõnu kasutada – pole paha.