On isadepäeva varahommik. Saku on veel unises rahus. Tallinna poole tõttava rongi aknast pilgu välja heitnud reisija jääb vaatama ja ei usu enda silmi – kas tõesti on Sakus lumi maas!? Valgustatud suusarajad ja selle ümbrus valendavad nii heledalt ja ühtlaselt. Mis muu see saab olla? Lähenedes saab siiski selgeks, et tegu on valge rajatähistusega, mida on lihtsalt väga väiksel alal suurel hulgal. Pluss kraadidega lume tootmise võimalus veel Sakku jõudnud ei ole.
Pelgalt mõne tunni pärast peetakse siin samas Saku rekreatsioonialal maha mitu sportlikku lahingut cyclo-crossis. Tegu on rattaspordialaga, mida madalmaades kogunevad vaatama kümned tuhanded inimesed ja ilma piletiraha maksmat rajaäärde ei pääse. Eestis on selle vaatemängulise ala, kus lühikestel ringidel mitmete erinevat tüüpi takistustega rajal spetsiaalsete ratastega võidu sõidetakse, paremad päevad ehk alles ees. Kella üheteistkümneks on võistluskeskus välijõulinnaku ja rannavõrkpalli väljaku kõrval täitunud meluga. Nagu hiljem ütles üks kogenud cyclo-crossi sõitja: “Kuidagi olite raja äärde ka korraliku publiku meelitanud“.
Cyclo-cross on tõesti vaatajate ala, sest ring on lühike ja sõitjad on pea 80% ajast jälgitavad ühest ja samast kohast. Saku rekreatsiooniala on selle ala jaoks suurepärase paigutusega. Pärast esimest kõige noorema vanusegrupi starti saab publik veelgi täiendust, sest kõik sõidu lõpetanud lapsed on nüüd ise kaasaelajateks ja pasunad huultel on kaasa elamas järgmistele võistluklassidele. Rahvast tuleb tuleb juurde, küllap on isu tekitanud ka võistluskeskuses toimetav tänavatoidu auto. Sõitu jäävad uudistama ka kergliiklusteel kulgejad – imestatakse, kuidas käib ratastega üle järjestikuste plangutakistuste hüppamine, kuidas üldse on võimalik rattaga liivatakistusi rattalt maha tulemata läbida ja kas sõitjatel ka pea ringi käima ei hakka kõiki neid tagasipöördeid tehes, mida ringi sees on ohtralt. Ainukese ringi mudase koha juures vana väliujula serval peatuvad noormees ja neiu ning väljendavad imestust, kui põnev on seda sõitu jälgida: “Tavaliselt kaovad ratturid peale starti metsa ja stardipaigas on 2h vaikust. Siin aga on sõitjad kogu aeg näha! Põnev!“.
Üleskutse peale ka ise sõit ära proovida või lapsed starti tuua tõdevad nad, et kõigepealt on siiski vaja lapsed saada. Lapsed on igale alale oodatud ja kõik välispordialad on lastele kasulikud. Rattaspordi aastaringsed ja mitmekülgsed treeningud on ala juurde meelitanud ka Sakus palju lapsi. Enamik neid arendas oma tasakaaluvõimeid, oskuseid, reaktsioonikiirust ka täna sellel oskusi ja tähelepanu nõudval rajal.
Kui sirvida sündmuse pilte, siis on näha, et ollakse himuga asja juures ja sellele lainele jäädes on võimalik jõuda kaugele! Vägagi kaugele! Saku poiss Rait Ärm sõlmis just sel sügisel profilepingu klubiga Groupama FDJ. Ta on esimene sakulane, kes nii kaugele on jõudnud. Prantsusmaale suunduv Rait on välja kasvanud Porter Racingu noorte treeninggrupist, mis loodi aastate eest eesmärgiga tuua lapsi ja noori rattaspordi juurde. Treenerite Avely Riieli ja Janek Järva pühendumus tööle noortega on pärjatud ühe rattasporti armastava noorsportlase unistuse täitumisega. Klubile on see hindamatu väärtusega sündmus, mis kinnitab, kui väärtuslik on noortesse panustada! Kohalikele lastele on see suurepäraseks näiteks – uskuge endasse, sest kõik on võimalik! Saationidiktor dikteerib rahvale Porter Racingu Facebooki lehe seinalt kommentaari Raidi lepingule: “Oleme uhked selle üle, kuhu Rait on jõudnud ja lootusrikkad teekonnas osas, mis ootab teda ees! Oleme tänulikud Raidi vanematele tema toetamise eest, oleme õnnelikud Tartu 2024 Baltic Chain Cycling meeskonna loodud võimaluste ja väljundite eest! Kogu Porter Racingu meeskond võib panna käe südamele ja tõdeda – see on nüüd üks kuradima kõva sõna ja meil on olnud au olla selle ägeda teekonna lätetel!“. Korraldajaklubi liikmed ja rahvas kiidavad aplausiga takka.
Hetke pärast antaksegi võistluskeskuses start eliit ja U23 võistlusklassi sõitudele, kus loomulikult teeb kaasa ka 2020 aasta U23 valitsev cyclo-crossi Eesti meister Rait Ärm! Kohe esimese tõusu juures elab Raidile ja ka teistele sõitjatele tarmukalt kaasa üks ajastutruud rattanokatsit kandev habemega vanahärra. Tegu on Johan Laasiga. Rait kihutab keskendunult Johanist mööda – vaevalt nad üksteist tunnevadki. Ometi on nad nii seotud. Just omal ajal Eesti tipprattureid treeninud Johan Laas lükkas Sakus milleeniumi vahetuse aegu Saku rattaspordi hammasrattad käima. Samal ajal tõstis pead ka Porter Racingu toona noor rattaentusiastide grupp. Johani Sakus korraldatud rattavõistlused kinnistasid rattahobi ja tekitasid ala vastu huvi. Johan mängis olulist rolli selle juures, kes ja mis on Porter Racing klubi täna. Vaevalt mõtles Johan Saku rabametsas või Pähklimäel omal ajal rattakrosse korraldades, et see võiks 20 aastat hiljem olla vundamendiks ühe Saku noore rattasportlase pääsemisele profimaailma! Väikestel algatustel võib olla imekspandavad mõju! Olgem julged neid samme tegema!
Päeva viimane start on antud – rajal on seeniorsportlased, neiud ning naised. Kõik, kes olid rajal varem, on nüüd rajaveerel ja sõitjatel ei ole kuskil hõlpu. Ergutajaid on pea igas kurvis. Kella kolmeks on rajal vaikus. Võistlusklasside parimad saavad pärjatud ja korraldajad on tänulikud osalejatele nende positiivse tagasiside eest. Cyclo-cross ringkond kiitis Saku CX sügiskrossi heaks ja kinnistas selle mõttes enda sügiskalendrisse. Rattahooajale võib sellega Sakus joone alla tõmmata.
