Tagasivaade ajalukku – Vasaloppet 2007

Taaskord on maad katnud jääkristallid ja terviseradadel üle Eesti tuiskavad tuhanded suusasõbrad juubeldades suusaradadel ja naudivad talve. Ent nii mõnelgi on plaanis lisaks kodumetsas lumele triipude vedamisele käia kaemas ka piiri taga, et mis moodi seal siis suusatada mõistetatakse. Kindlasti on paljudel sihikul suusamaratonide kunigas Rootsis toimuv Vasaloppet. Kuigi Vasaloppetiks registreeritakse küll juba suvel, teeme siiski veel jõulueelsel vaiksel ajal tagasivaate aastate taha ja vaatame üle, millised mõtted oli Porter Racingu liikmetel Vasaloppeti läbimise järgselt aastal 2007.

Vasaloppet

Autor: Priit Grünberg

Kui üldse mõni suusasõit ka spordivõõral inimesel silmis äratundmistulukese õrnalt hõõguma läidab, siis suure tõenäosusega on see Vasaloppet. Vast teab iga suusasõber „Vasa” legendi, mille kohaselt Rootsi kunn Gustav Eriksson Vasa oma 6 sajandit tagasi Rootsist suuskadel Norra poole leekima otsustas panna nii, et kaks jutti järel …
Esimest korda prooviti võistlusena sama distantsi läbida 1922. aastal. Kohale ilmus 139 kanget meest, kellest lõpetas 119. Ettevõtmine õnnestus! Kusjuures eelarve oli tollal selline, millega tänapäeval saaks ladusa jutu korral mõne rajameistri nõusse vaid ehk paariks tunniks oma Kässbohrer’ile või Paanale hääle sisse ajama.
Siinkohal olgu öeldud esimese võistluse võitja, 22-aastase Ernst Alm’i võiduaeg – 7:32.49. Käesoleval aastal suutis Ernsti ajast jagu saada vaid ca. neljandik osalejast!! Rõhuga sõnal „vaid”. Seda enam, et silme ette kerkib foto 1922. aasta sõidu stardist, kus iga mees kaanetunud jõejääl ise endale raja ette sõitis. Selles valguses tekitab Ernst Alm’i aeg veelgi enam aukartust ja korraga tunduvad kõik jutud sellest, kui hea oli jälg, kas suusk pidas ja libises hästi või kas „puhvetis” pakutud saiakeses oli ikka piisavalt rosinaid, täiesti kohatud. Ju vanasti ikka oli rohi rohelisem, inimesed tugevamad ja õlu parem. Kes teab, võib olla just õllekapa taga otsustasid mehed ülepea sellele sõidule asuda. Sarnast malli kasutasid hiljuti ju ka Vegard Ulvang ja Co kui nad saunalaval õlle kõrvalt mõtlesid välja Tour de Ski. Kohe torkas pähe üldine õlle promolause „Heade mõtete jook!!”
Aga tagasi Vasaloppeti juurde. Võiks öelda, et tänapäeva elutempo skaalal oli Porteri klassikameestel mõte Vasaloppetil osaleda vanasõnaga väljendudes „vanem kui leib”. Ometi ei olnud mitte sel aastal osalenud Priit, Juhan ja Arno esimesed Porteri hõimlased, kes Vasa ette võtsid, vaid selleks oli Mihkel, kes kõiki jahmatades ühel hetkel suusad ostis ja siis vargsi teatas, et tema läheb nüüd Vasale … ja läkski. Olgu see eeskujuks kõigile huvilistele, kes sel aastal vähese treenituse või muu sarnase ettekäände najal koju jäid.

Vasaloppet tehtud

Vasaloppeti sõit ise on samavõrd suur töö, kui sellele eelnevad toimetamised. Üks päev varem kohale minnes peab endale aru andma, et iga minut on arvel ja diivanil õlut libistades (nagu läks meiega) või linnas liialt kaua Rootsi blonde tüdrukuid vahtides (oleks ju ka nii võinud minna …) võib juhtuda nii nagu juhtus selle aasta „koomilise-kolmikuga” – suuskade määrimisega saadi ühele poole alles kell 1 öösel ja magamiseks jäi vaid julged 3,5 tundi. Sellest hoolimata oli hea tulemuse saavutamise nimel pea kõige olulisem töö tehtud juba pool kuud tagasi Tartu maratonil. Nimelt Tartu Maratoni tulemuse põhjal sai esialgsest stardigrupist „10 000 kuni viimne-mees” kohtunike lahkel loal stardigrupp „3000”. Toredasti stardikanga läheduses seistes oli rõõm tõdeda, et vähemalt 7000 kohta on juba parandanud kuigi sõit pole veel alanudki. Seega oli sõit ainult vormistamise küsimus. Juhanil ja Priidul oli eesmärk koju tulla medaliga – medal antakse Vasal sõitjatele, kes ei kaota võitjatele rohkem kui 50% ajast. Puhhil e. Arnol oli eesmärk sõit ära teha. Eesmärgid said täidetud.
Loomulikult ei saa mööduda ükski suusakommentaar määrde- ja suusajututa. On ju suusatamine tehnikasport. Kohe alustuseks olgu öeldud, et parem tulemus jäi küll kindlalt suuskade taha, sest iga viimane kui harrastaja teab ju, et nende Fisheri suuskadega ei saa ju kiiresti sõita.:) Siinkohal oleks paslik tervitused saata SMHI (Rootsi EMHI) tublile kollektiivile, kes veel võistluseelsel õhtul radareid, sonareid, andureid, raale ja kuuendat meelt jälgides vaeva nägid, et kõigil osalejatel oleks adekvaatne pilt võistlusilmast. Dack so mycke – NEJ!!! (toim. Tänan väga – mitte!!!). Hommikul stardikohta saabudes tervitas kõiki -8 kraadise pakase ja päikepaiste asemel lumesadu ja õrn -2 kraadine ilm. Piltlikult öeldes oli nii mõnegi mehe pea kohal tumemust äikesepilv, kus sähvisid välgunooled ilmaennustajate suunas. Aga nagu ütleb tuntud „langskidexpert” Häkker – pidamine on jalgades ja libisemine kätes … Selle moto saatel püsisid emotsioonid stardi eel kõrgel.
Sõidust endast polegi nagu midagi rääkida. Kohe alguse on üks tõus ja edasi on allamäge ju. Sõitu jäävad meenutama kehva pidamise kuid 5- lippega suusk, tõesti suur hulk rahvast, vastikult varajane ärkamine, meeldiv rajaprofiil ilma ühegi jooksukata, kahvatult kesine „puhvet”, kus pakuti söögiks kuiva saiakuklit ja lõpetuseks üllatavalt hea enesetunne finišis.
Paslik oleks ära tuua ehk ka mõned treeningu märgusõnad, kel soovi Vasal edukalt osaleda:
1. paarisõtuge
2. paarisõtuge
3. paarisõtuge
Üritust üldiselt jääb aga meenutama ilus väike Mora küla sama ilusa kirikuga, hea korraldus va. puhvet ja raha, raha, raha… Iga teenus ja ettekujuteldav asi maksab raha, kohati palju raha. Hoolimata sellest kuulub Vasaloppet kindlasti iga suusamehe kohustusliku kirjanduse hulka.

Priit Grünberg, 1427. 5:45:25
Muru Juhan, 1428. 5:45:25
Arno Õruste, 4498. 7:24:43