Vaude Bike Xdream 2012

Porter Racing Tume peab plaani

Enamik rattureid lõpetab hooaja Tartu Rattamaratoniga, väiksem osa tulisemaid rattasõpru, keda võib lausa ametlikus kõnepruugis tituleerida „haigeteks“, lükkavad kalendri lukku Haanja 100 läbimise järgselt. Eks ta ole õige kah – sügav sügis käes ja täishooaja kõikvõimalikel maratonidel kihutanud rattur võib rahulolevana mõnda aega diivanil lemmikajakirja sirvida. Porter Racing otsustas sel sügisel  lõuna Eesti ravikuuri asemel ette võtta rattaürituse, kus ei piisa doktorihärra ette antud programmi järgimisest, vaid kus lisaks tugevale jalale eeldatakse ka kiiret mõtlemist ja eripärast lugemisoskust.  Mis – nalja teete või? Eesti on kirja- ja lugemisoskuselt maailmas esirinnas (loodetavalt). Nii ongi, kuid iga junga, kes oskab armsama saadetud kirja sirvida, ei oska kapteni kombel laeva sadamast sadamasse tüürida. Omamoodi kaptenid oma meeskonnale olid kõik ratturid, kes kaardialus rattale kinnitatuna kahele kaaslasele Bike Xdream üritusel kaarti lugedes teed juhendasid. Ürituse mõte on lihtne – kaardil on teatud arv kontrollpunkte, etteantud aja jooksul tuleb koguda neid nii palju, kui meeskond suudab. Kes kiiremini rohkem punkte korjab, on parim.  Porter Racing komplekteeris üritusele 2 meeskonda. Konxu juhendamisel väntasid Lauri ja Erik ning Marti kaardivaistule lootsid Harry ja Priit. Ürituse süda tuksus Kolgamaja rahvamaja hoovil ja rada viis nii Lahemaa rahvsuparki kui ka teistele lähialadele. Vastupidselt rattavõistluste tavaformaadile ei visata enam stardikoridoris 15 minutit enne starti nalja. Lõõpimisega tuleb varem hakkama saada, sest tõenäoliselt otsustavad need 15 minutit, mis jäävad kaardi avamise ja stardi vahele, milline päev ees ootab. Kas ladusalt planeeritud rattasõit või lõputu heitlemine topograafilises kaoses.

Porter Racing Tume rajal

Selgus, et taktikalise planeerimise ettevalmistuste eriauhind läheb Konxule, kes taipas oma meeskonna tarvis kodust kaasa võtta veekindla markeri, millega kaardile maršruut maha märkida. Klubikaaslase armust jagas ta ka kaasmeeskonnale väärtuslikku joonetõmbajat paariks minutiks, mis oli piisav, et märkida kaardile ca pool planeeritud teekonnast. Ah jaa, siiski paar nalja viskasime ka selle tõsise 15 minuti sees, kus ümberringi oli näha vaid tõsiseid nägusid kaartide kohale kummardumas.Seltskond oli stardis kirju, palju oli puhastverd Xdreami inimesi, keda rattaüritustel naljalt ei kohta. Samas ilutsesid juba varakult stardikanga all Rota Mobilise kaunid klubirõivad ilmselgelt paljuütleva rinnanumbriga 3, Flash pajatas jutte kohalike metsaaluste hekte imemisfaktori tasemest ja nii mõndagi meeskonda paistsid ehtivat sileda säärega sportmudelid, kes olid valmis pea leistale vajutama ja vagalt kuuletuma kaardilugeja suunistele ja temponõudmistele hetkest, kui kõlas stardipauk. Õigupoolest ei kõlanudki pauku. Ja õige on – paugutamist ongi liiga palju. Kes paugutab ustega, kes paugutab pop corni ja lisaks paistis Kodasoo metsades ka suuremat sorti paugutamine tulevat, kui hommikul sealt möödusime. Sellest piisab.

Start nägi välja mõnevõrra kummaline. Füüsikahuvilised leiaks stardijärgses sagimises sarnasusi Browni liikumisega, kuid lihtne maainimene mäletab klassikalist episoodi Monthy Pythoni Olümpiamängudelt (vt siit) , kus anti start suunatajuta jooksjate 100 m distantsile.Tegelikult saidki stardihetkel otsa enamik sarnasusi tavapäraste rattaüritusega. Kõik sõitsid, kus heaks arvasid, kellestki möödumine ei andnud paremat positsiooni, kui keegi vastu sõitis, ei tähendanud, et sa oleksid rajal eksinud jne. Mõni sarnasus siiski jäi – tuli liikuda kiiresti ja seda tuletasid meelde aeg-ajalt silmapiiril sähvivad eliitmeeskonnad, kes muljetavaldava kiirusega punkte nagu õunu korvi korjasid.

Taamal Marti - meie tubli kaardilugeja

Porter Racingu meeskondade siht ei olnud kiirematega sammu pidada, vaid eesmärgiks oli ilus rattapäev metsas. Samas, ega ei ole ka lihtne minna aeglaselt sõitma. Päike paistab, lehed sahisevad, männimets õhkab värskelt – tahes tahtmata tempo jälle tõuseb. Ja siis saad meeldetuletusnoodi kaardilugejalt, et oma usinusega mahapööret maha ei magaks.  Tegelikult möödusid need 4 tundi üsna kiirelt. Osalejad õgisid isukalt Lahemaa maastiku kauneid kilomeetreid ja tõsiseks kalkuleerimiseks läks vast paljudel, kui sõita jäi juba vähem kui tund ja tuli otsustada, mis on maksimaalne reaalselt teostatav plaan. Viimased kümned minutid kerisid maha kiirelt ja õige pea surusid sõitjad oma SI pulkasid enamasti rahulolevalt finišikaare alusesse kontrollpunkti ning suundusid nö „mahalaadimissabasse“, kus toimus tavapärane sõidujärgne „supi- ja rattapesu järjekorra“  tšit-tšät. Nüüd töötas finišikangas vastupidiselt stardihetkele nagu magnet, mis eri ilmakaartest rattureid ühte punkti kokku tõmbas. Kes hilines sai trahvi – jah – ka rattaüritustel võib trahvi saada. Õnneks ei lähe see küll kuhugi registrisse kirja ja järgmisel korral selle eest suuremat trahvi ei saa. Seda oli näha ka nägudelt, kõik olid õnnelikud, rõõmsad ja kedagi ei olnuda metsas karu ära söönud.

Peale mahalaadimist selgus, et ilus päev metsas oli üllatavalt edukas olnud Porter Racing Tume meeskonnale, kes kogemata platseerus suhteliselt arvestatavate kohtade ääremaale. Hilisem mõttevahetus näitas, et rajaplaaneerimise osas oleks patt palju midagi nuriseda, küll aga oleks andnud kiirem pedaali vajutamine võimaluse üks punkt lisaks võtta. Ja punktil on kõrge hind.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Bike Xdream on üritus, mida Porter Racing soovitab soojalt. Kindlasti on see ka järgmise aasta klubi sügiseste rattaürituste Top listis, sest igal aastal on erinev trass, asukoht ja seega täiesti kordumatu sõit. Porter Racing annab üritusele 14 püstist pöialt.

Tulemused:

Porter Racing Tume – 18. koht

Porter Racing Hele – 61. koht

Pildid: Maret Hallikma

13. oktoober

Priit